Wing Tchun ajalugu
Lühidalt Wing Tsuni jõudmisest Eestisse
1999 aasta alguses, peale Leung Tingi raamatuga „Wing Tsun Kuen“ tutvumist, saatsin kirja K. Kernspechtile uurides võimalust avada Wing Tsuni kool Eestis. Pärast kuue kuu möödumist sain vastuse, kus härra Kernspecht teavitas, et minu kiri on edasi saadetud tema õpilasele Sifu Frank Paetzoldile.Pärast aastast kirjavahetust Sifu Frangiga, otsustasime ta Eestisse kutsuda.
17.05.2000 ndal aastal saabus Sifu Frank Kohtla – Järvele. Kohtumine oli pühendatud tutvumisele, treeningutele ja projektide arutamisele.
Järgmine kohtumine Sifu Frangiga planeeriti 2000 nda aasta septembrisse.Enne seda tehti katse koguda kokku võitluskunsti huvilisi, et selgitada välja, kes võiksid Wing Tsuni Eestis arendada. Kohale saabusid erinevate stiilide harjutajad(peamiselt Taiji ja Bagua). Üks kohalolijatest Priit Mihkelson oli sellisest võimalusest huvitatud. Ta käis Wing Tsuni harjutamas Soomes Si-Hing Petteri Beckströmi juures.
Septembris Sifu Frangi saabumise ajaks organiseeriti esimene Wing Tsuni seminar, mis toimus Kohtla-Järvel.
Järgmise seminari organiseeris Priit Mihkelson Tallinas. 2000 ndal aastal asutati BWTO – Baltic Wing Tsun Organization, mis kuulus EWTO sse. 2003 ndal aastal väljus BWTO EWTOst ja sai nimeks WTCF- Wing Tsun Combat Federation, mille juhiks on Sifu Frank Paetzold.
Legend
Legend ulatub kaugele varjatud ajalukku. See on yks vanimaid Hiina traditsioonilisi kunste, mis kaasajal on tuntud Lääne Euroopas
Tänapäevase vaatevinkli järgi on see võitluskunst raskesti omandatav, tõde on legendi, ajalooliste faktide, üksikisikute väljamõeldud soovide ja tolle aja reaalsuse vahel. Ometigi, mida tahetakse eristada? Kontraproduktiivsed faktid ja ajalugu soovivad eraldada legendi ajaloost… või tahavad teha teha sõltuvateks tänapäeva turusuhetega? Hoolimata sellest on see stiil yle 300 aasta vana, kui võrrelda ajaloolisi andmeid sündmuste, inimestega ja teiste Wu Shu stiilidega Lõuna Hiinas. Faktid ja jutustused töödeldakse ajalooliselt ja need on väga ahvatlevad praegusele põlvkonnale. Sellel ajalool eksisteerib erinevaid, nendest ühe tuntuima toome ka näiteks:
Shaolin -i klooster
Ching -i (madzhur -i) dünastia ajal said Shaolin -i staronnikud oma Wu Shu võitluskunsti pärast nii kuulsaks, et valitsus hakkas munkasid hukkama ning kloostreid maatasa tegema.
Reeturite abiga osutusid kõik kloostrid täielikult lammutatuks, ja kõik vahistatud, mungad, õpilased ja diletandid, kes olid mõeldud võitluskunstide jaoks,hukkusid. Kõik peale viie! Põgenemine õnnestus viiel üsna eakatel võitluskunstide meistritel. Jutt käib järgmsiest legendist:
Meistrid Hi Sin Sim Si, Fung To Tak, Miu Hin, Hg Mui, Pak Mei ja nende õpilased (Hung Hai Kvun, Fong Sai Juk ja Luk Ah Choi). Abt Hi Sin Sim Si otsustas ka edaspidi varjatult võidelda manchude vastu ja saadab seepärast kõik meistrid ja õpilased tugevalt killustunud maale, et vältida Shaolin -i edasi andmise hukkumist.
Ng Mui
Kaua mõtles Ng mui, kuidas arendada uut võitluskunsti, mis võiks õpetada ka nõrgemaid inimesi. Legend räägib, et klassikalise võitluskunsti otsustav pöördepunkt oli siis, kui vaadeldi kure ja rebase võitlust(teised allikad väidavad et kure ja mao võitlust). Rebane jooksis koguaeg ümber kure lootuses sooritada surmav rünnak team kure kaitsmata külje kaudu. Kurg aga keeras ennast alati sedasi, et see kylg ei olnud suuantud rebase poole. Iga kord, kui rebane lähenes kurele ja tahtis lüüa teda, näiteks käpaga, tõrjus kurg selle löögi nokaga, samal ajal nokaga ka rünnates.
Sellel ajal, mil tiibadega kurg lootis noka peale, lootis kaval rebane oma käppade kiiruse peale ja ootamatute rünnakute peale. Kuidas see võitlus lõppesm ei omanud tähtsust. Sellegi poolest, töötas Ng Mui välja uue võitlussüsteemi ja sellest tulenevad ideed. Kõige paremad eraldatavad uue Ng Mui süsteemi tundemärgid võrreldes Shaolin Wu Shu -ga olid üldiselt lihtsad ja rohkem adapteeritavad liigutused, mis olid praktiliselt orienteeritud ja rohkem ökonoomselt võimas väljendumine. Ng Mui süsteem oli suunatud vastase võitmisesse meetodil mis ei kasutanud jõudu. Tai Lung -i mäel tutvus Ng Mui kellegi Juim -iga ja tema tütrega Wing Tsun, kelle nimi tähendab “ilusat kevadet”. Ng Mui võlgneb tänu noore tüdruku kaunikõlalisele nimele. Kuidas see juthus, et Im Wing Tsun võeti õpilaseks ja ta õppis selgeks uue süsteemi, saate teada meie järgmises osas.
Im Wing Tsun
Väikeses külakeses, Tai Loung -i mäejalamil tegi Ng Mui tavaliselt mitu korda kuus sisseostusid. Seal aga müüs noor tüdruk Im Wing Tsun oma isa Tofu -ga. Ta oli pagenud oma kodumaalt koos oma isaga Kvantungi provintsi, kuna isa oli suureks õnnetuseks segatud kohutasjadesse. Nagu Shaolin .i kloostri õpilane, õppis Im mitmeid võitlustehnikaid ja vajadusekorral hoolitses ka kohaliku korra ja õigluse eest. Seejärel sattus ta raskesse olukorda, mis sundis teda hülgama oma külakest ja peatuma Stsevkan -i ja Junnan -i provintsides, et tulla alla Tai Loung -i mäelt.
Im Wing Tsun
Im Wing Tsun arenes ilusaks tüdrukuks. Sellegi pooles tema ilu ja heatahtlik hing said ükskord ühe paha probleemi põhjuseks. Nendes maades elas kuulus lauja nimega Wong, kes pidevalt noris tüli ja pidevalt vaidles kõigiga. Kuid kohalikud külaelanikud ei saanud tema vastu midagi teha, kuna ta teadis Wu Shu -d ja kuulus salajasse ühiskonda. Huvitatuna Im Wing Tsun -i ilust, luurast ta pidevalt tema järel. Kuid Im Wing Tsun oli juba väikese tüdrukuna lubatud Leung Bok Chau -le, müügiaegndile Fukien -ist.
Wong saatis tüdruku juurde kullereid, seades neile tähtaegu ja ähvardades neid jõuga, kui tea keeldub tema naiseks saamast. Isa ja tütar pidid elama pideava muretsemisega oma tuleviku üle. Ajapikku sa Ng Mui -st Im-i ja tema tütre regulaarne klient ning nad vestlesid sageli.
Ükskord sai ta teada, et mõlematel on tõsised probleemid. Tema kysimuste peale rääkis Im kõikidest probleemidest. Ng Mui otsustas aidata wing tsun -i. Kuid ta ei tahtnud kurikaela ise karistada. Seepärast tahtis ta aidata Im Wing Tsun -i, kuna ta oskas võitluskunsti.
Ainult 3 aastaga omadas ta selle meetodi. Ng Mui saatis ta peale väljaõpet Valge Kure Templis uuesti tagasi tema isa juurde. Vaevalt jõudis Wing Tsun tagasi külakesse kui teda tülitas uuesti laulja Wong. Seekord ta aga ei jooksnud tema eest ära, vaid soovis võidelda temaga. Huligaan oli enda võidus kindel ja rõõmusta juba enneaegselt, et lõpuks ometi saab ta ilusa tüdruku. Kuid ta ajas enda segadusse, kuna Wing Tsun murdis ta pikali, peksis teda ja kuhu ta jäigi abitult lebama. Peale seda kui Wing Tsun võitsi tolle laulja, jätkas ta oma võitluskunsti treeninguid. Kui Ng Mui otsustas jätkata rändamist, kutsust ta Wing Tsun -i ja pani talle hingele, et ta leiaks väärt järeltulia ja et ta õpetaks ainul tõeliselt häid õpilasi. Lõpuks, otsustas Im Wing Tsun valida Leung Bok Chau ja andis talle edasi kogu võitluskunsti tarkused mida daoli õppinud Ng Mui käest.
Leung Bok Chau
Leung Bok Chau treenis Wu Shu -d juba enne pulma, seepärast alguses ta vaevu pööras tähelepanu oma naisele, kui ta rääkis võitluskunsti teooriast. Iseenesestmõistetavalt, eeldas ta, et naine on liiga nõrguke, et olla tõsiseltvõetav vastane mehele. Samas, ühelpäeval, leidis Wing Tsun võimaluse tõestada ennast., kuna nad võitlesid üsna sageli siis ühel päeval õnnestus Wing Tsun -il võita Leung Bok Chau -d. Ainult peale seda sai Leung teada, et tema naine on suurr võitluskunstide meister. Hiljem nimetas ta Wu Shu süsteemi tema auks.
Leung Bok Chau treenis oma naisega regulaarselt seni kuni sai ise selle võitluskunsti meistriks.
Oma teadmised andis ta aga edasi Leung Lan Kvai -le.
traumade ja kondi arstile, kes hoidis Wu Shu teadmised endas ja ei avaldanud neid avalikkusele.Sellest, et ta on Wu Shu meister ei teadnud isegi tema sugulased ja kõige lähedasemad sõbrad. Saladus muutus avalikuks vaid siis kui da sundis põgenema panna üksinda tegutsevate lauljate grupi. Kui Leung Lan Kvai poleks siis olnud seal, siis ajalugu oleks selles kohas kahjuks ka lõppenud. Kuid juhtus sedasi, et ta andis edasi oma teadmised Wong Bah Bo -le, ühele ooperiteatri näitlejale. Siis nimetati kõiki ooperinäitlejaid “Punase Dzonki Apostliteks”. Leung Lan Kvai ei tahtnud alduses kedagu õpetada, kuid Wong Vah Bo oli kangekaelse iseloomuga ja õigluse põhimõte muutis tema meelt, niiet ta sai Leung Lan Kvai õpilaseks.
Wong Bah Bo
Ooperiteatri “Punase Dzonki Apostlid” näitleja.
Parda tüürimees oli Leung Jee Tai, kes juhtis pika lati abil paati voolude ja kallaste vahel. Lõpuks Wong Vah Bo ja Leung Jee Tai vahetasid oma kõrgeima taseme-tehnika ja süsteemi. Kõrgeim taseme-tehnika võis areneda edasi “kõrgeima taseme-printsiibi” rakendamise abil. Kõik liikumised kujunesid välja nii ökonoomseteks kui vähegi võimalik.
Leung Jee Tai
“Punase Dzonki” liikmena väärib Leung Jee Tai olulist tähelepanu. Ta oli mitte lihtsalt näitleja, vaid oli nagu meremees “Punasel Dzonkil”. Ta juhtis dzonkit pika lati abil. Meister Hi Sin Sim Si (kes samuti töötas dzonkil kokana) demonstreeris kogu Si Fu tehnikat, seepärast meeldis Leung Jee Tai -le pika taseme-tehnika kõige rohkem. Leung Jee Tai oli õnnelik. Meister Hi Sin Sim Si oli üks vähestest pika taseme-tehnika ekspertidest ja ta otsustas et Leung Jee Tai on väärt seda tehnikat õppima. Im ja Wong Vah Bo väljatöötatud tehnika leidis oma koha süsteemis. Vanemas eas Leung Jee Tai andis edasi oma teadmised Leung Zan -ile.
Leung Zan
Leung Vah Bo ja Leung Jee Tai andsid nende süsteemi Leung Zan -ile. Leung Zan oli kuulus ja nõutud arst Futshan -is, ühes neljast kuulsast linnast Kvaitung -i provintsis Lõuna s. Leung Zan oli pärit heast perest, hästi kasvatatud, kombekas ja teenis elanike usaldust. Mitmetes võitlustes, milles tal on tulnud võidelda jäi ta alati võitmatuks. Seepärast andis rahvas talle nime “kuningas Wong”.
Leung Zan -il oli Futshan -is tänav poekese ja apteegiga. Tal oli palju õpilasi, nende seal Leung Bik -i ja Chan Vah Shun -i poeg, kes oli suur ja tugev mees. Chan Vah Shun ei suutnud alguses veenda Leung Zan -i, et ta on hea õpilane, kuid tänu tema kangekaelsusele ja tugevatele treeningutel sai teamst siiski üks parimaid õpilasi. Teda kutsuti Vah ehk “Puust Mees”, kuna tema õlad olid tugevad kui puu ja treeningutel muutusid tema käed puust rusikateks. Chan -is sai lõpuks Leung Zan -i järeltulija.
Chan Vah Shun, kaubeldes soolaga ja omades valuutavahetus punkte, omas suurt tähendust s. Valuutapunktid omasid seal umbes samasuurt mahtu kui praegused pangad. Nad teostasid raha ülekandeid ja teenisid sellelt kasumit, samuti andsid krediiti ja tegutsesid maksuvalitsuse volitusel. Chan vah Shun -il oli hüüdnimi: Vah – “rahavahetaja” või Vah – “” ??? ??? – “bulla” (samuti Chan Hua Kung), oli kahtlematult parim Leung Zan -i võitleja. Ta üüris ruumid perekondlikus Yip klanni templis ja õpetas seal välja 16 õpilast. 70 -ne aastaselt võttis ta noore Yip -i(13 aastase) oma õpilaseks. 3 -e aastpärast suri Chan ära. Kõige vanem õpilane, Ng Chung, jätkas seetõttu Yip -i õpetamist.
Yip Man
Sündis 90 -ndate aastate keskel 19 sajandil rikaste vanemate pojana.Chan Vah Shun hoidis Yip -i võitluskunstides ja nõudis väga kõrget pühendumist.
Yip kogus tema teadmised kokku ja asus teglema. Peale Si Fu surm Yip lahkus Futshan -ist, et õppida edasi Hong Kong -is Santa Stephen -i kolledzhis.Ükskord tutvustatu talle ühte eakat meesterahvast, kellest talle räägiti, et ta omab kõrgeid teadmisi võitluskunstidest. Siis oli Yip väga enesekindel ja ei kartnud kedagi. Julmalt kutsut Yip vana mehe võitlusele. Kuid, kaua see vana mees tal mõtelda ei lasknud ning Yip -il polnud ühtegi shanssi võitmiseks. Osutus, et see vana mees oli Leung Bik, Leung Zan -i poeg ning sellisel kombel Si Pak. Võiks öelda, et Yip õppis selgeks põhijooned ja praktika sai ta kätte Chan -i juhendamisel. Leung Bik -ist aga räägitaksem et ta oli väga elastne ja väga pehme õpingutes. Yip -ist on aga palju ajalooliseid anegdoote ja jutustusi, mis annavad mõista, kuikõrge oli tegelikult tehniline ettevalmisuts. Yip oli väga kõrgesti austatud võitluskunstide valdajate seas ja isegi täna suhtutakse Yip -i kui Grossmeistrisse ning austatakse teda.